Nordea õpetab klienti peletama

Pangad võitlevad rahapesuga. Kõigil aga ei edene see ladusalt. Rootsi finantsinspektsioon tegi Nordeale viimati trahvi 5,3 miljonit eurot, sest pank ei hinnanud piisavalt kliendigruppide riske.

Siinne inspektsioon nõudis neljalt turuosaliselt rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks mõeldud reeglite täiendamist ja töökorralduse muutmist. Seaduse normide paremaks järgimiseks. Mullu käis asutustes kontroll ja tehti üks ettekirjutus. Tänavu hindab inspektsioon neljas elukindlusseltsis ning ühes krediidiasutuses, kuidas nad rahapesu ja terrorismi vastaseid nõudeid rakendavad. Keda silmas peetakse, inspektsioon vastuses ei märkinud.

Tavaklient Toomas sattus veidrasse olukorda, kui internetipangas ette hüpanud küsimustikule vastamisest keeldudes ei saanud ta kontole ligi. Nordea tahtis, et kliendid näiteks prognoosiksid sularaha sisse- ja väljamaksete mahtu. Ennustamine näis Toomasele vale, selle mittetegemise eest karistamine veelgi enam. Mehe sõnul olid ka mõned ta tuttavad kimbatuses, tahtmata oletuslikke summasid kirja panna. Nii et oletamine on siiski etem kui mittevastamine?

Tüüpiline on, et kõigile panga küsimustele, eriti umbmääraste andmete kohta vastamine ei ole kohustuslik. Nordea läks teist teed, mis on lihtne ja kasulik nii pangale kui neile, kes rohkem või vähem seadusi loovad. Viimased seisavad Nordea selja taga. Seadus lubab ju olla halastamatult jäik.

SEB nimetas Eestit rahapesu tõkestamisel eesrindlikuks, tõdedes, et aastatega nõudmised järjest karmistuvad. SEB ja Swedbank ei ole aga ilmselgelt nii ranged nagu Nordea, mis näitab, et klientidega saab ka mõistlikumalt suhelda.